Rapla kandi arenguteekaart

Üldandmed

Rapla kant asub Rapla vallas ja hõlmab Rapla linna (4892 elanikku) ning Aranküla (31), Juula (79), Mahlamäe (94), Nõmme (27), Oola (20), Ridaküla (35), Sulupere (260), Tuti (103), Uusküla (482), Valtu (211), Väljataguse (147) ja Ülejõe (94) külasid.

Elanike arv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 111 inimese võrra ehk 1,7%. Aastal 2015 elas kandis 6586 inimest, 2025. aasta alguseks on elanike arv 6475. Enim on elanike arv langenud Rapla linnas (423 inimest vähem) ja Nõmme külas. Samal ajal on mitmes piirkonnas toimunud märkimisväärne kasv – kõige rohkem Sulupere, Uusküla ja Tuti külades, mis viitab elamuehituse ja asustuse tihendamisele linnaäärsetes piirkondades.

Olemasolev taristu ja teenused

  • Rapla linnas asuvad kõik olulisemad haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja haldusteenused (sh SA Raplamaa Haigla, koolid, kultuurikeskus, raamatukogu).

  • Olemas on mitmekesine kaubandusvõrk ja toitlustusasutused.

  • Tihe ühistranspordivõrgustik (bussid, rong, tulevane Rail Balticu kohalik peatus), hea geograafiline paiknemine ja transpordisõlmede lähedus soodustavad pendelrännet ja ettevõtlust.

  • Mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused nii linnas kui ka ümbritsevates asulates.

  • Suured ettevõtted ja erinevad ettevõtlusalad.

Unikaalsus

Rapla on valla süda.

Rapla on tuntud oma rahuliku atmosfääri, tugeva kogukonnavaimu ning kultuuri- ja hariduselu poolest. Üks Rapla kõige tuntumaid sümboleid on Rapla Maarja-Magdaleena kirik, mis on üks suurimaid maakirikuid Eestis ning mille neoromaani stiilis arhitektuur ja ajalooline tähendus on lummavad. Lisaks on kirik tänapäeval ka kontserdipaigaks, kus toimuvad erinevad kultuuriüritused, sealhulgas rahvusvaheline Rapla Kirikumuusika Festival, mis toob linna tuntud muusikuid üle kogu maailma. Rapla on Eestile andnud hulgaliselt muusikuid, näitlejaid, kirjanikke, kunstnikke ja teisi kultuurivaldkonna suurkujusid ning ühiskonnategelasi.

Rapla on tuntud ka kui tugev spordilinn. Siit on sirgunud mitmeid silmapaistvaid sportlasi. Rapla korvpalliklubi Utilitas Rapla mängib Eesti meistriliigas ja on kogukonnale suur uhkuseallikas.

Linna unikaalsus seisneb ka selle ühenduses loodusega, mis pakub elanikele tervislikku keskkonda. Läheduses asuvad matkarajad ja looduspargid pakuvad kohalikele ning külalistele võimalusi puhata, liikuda ja nautida piirkonna ilu, olles samas Tallinna lähedal.

Arengueeldused

  • Valla haldus-, haridus-, kultuuri- ja teeninduskeskus, kus paiknevad kõik võtmeteenused.

  • Hea georgaafiline asukoht Eestis. Rapla on igal suunal piisvalt lähedal, aga samas ka mõnusalt kaugel. Rapla linn oluliste transporditeede ristumiskohas (riigi tugimaanteed, Tallinn-Türi-Viljandi raudtee, Rail Balticu trass, Kuusiku lennuväli väikelennukite sihtkohana), mis tagab mitmekülgsed ühistranspordivõimalused (rong, buss, tulevane Rail Balticu kohalik peatus).

  • Laiaulatuslik haridusvõrk (algkoolist gümnaasiumini, muusikakool).

  • Elav kultuurielu ja sporditraditsioonid (nt korvpall, kultuurimaja, raamatukogu ja mälukeskus). Raplas on mitmeid üleriigilise kõlapinnaga kultuurisündmusi (nt Kultuurifestival SÄRIN, Rapla Kirikumuusikafestival, Naiste Ööde Filmifestival NÖFF, Rapla missivalimised).

  • Tugevad maamärgid, mis annavad võimaluse jutustada oma lugu (Rapla kirik, linna läbiv Vigala jõgi koos ajaloolise kivisillaga, Rapla mägede legend, arhitektuursed vaatamisväärsused nagu Okta Centrumi hoone, Rapla Kultuurikeskus jpm).

  • SA Raplamaa Haigla maakonnahaiglana olemasolu ja võrgustumine SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, mis tagab hea kvaliteediga eriarstiteenused.

  • Töökohtade ja ettevõtlusvõimaluste rohkus, hea koht ettevõtlusega tegelemiseks.

Arenguvajadused

  • Teatud spordi-ja meelelahutustaristu puudumine või kehv olukord, nt Rapla Kesklinna Kooli staadioni ja Vesiroosi Kooli staadioni halb olukord, puuduv siseujumise võimalus koos spaaga.

  • Turismitaristu puudumine, sh majutuskohad ja toiduturismi sihtkohtadena tunnustatud söögikohad.

  • Kõrgema lisandväärtusega töökohdade puudus ja seeläbi elanikud sunnitud töörändeks eelkõige Harjumaale ja Tallinna. Puudus on ka üldiselt töökohtadest, mis kõnetaks neid elanikke, kes hetkel pendelrädega mujal tööl liiguvad.

  • Andmeside teenuste kehv kvaliteet Rapla linnast väljapool külades.

  • Rajatud kergteede võrgustiku ebapiisab omavaheline integreeritus, nt puudu on olulised ühendused Uuskülast läbi Uusküla tee kuni Viljandi mnt ühendav lõik ja väga populaarse liikumisharrastajate lõiguna Väljataguse tee äärne kergtee Mahlamäe piirkonnast Rapla jaama piirkonda.

  • Rapla linnas ja selle lähiümbruses olemasolevate ettevõtlusalade ligipääsude jätkuv puudulik olukord (Linda tänav, Lao tänav jt) takistavad seal piirkondades ettevõtluse laienemist.

  • Rapla Rail Balticu peatusele ligipääsetavuse tagamine, et tulevikus toimiv rongiliiklus oleks kohalikele elanikele mugavalt kasutatav ja ligipääsetav.

  • Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni puudumine Rapla linna ümbritsevate suurte külade tihedates elurajoonides (sh Uusküla endiste suvilate piirkond, Mahlamäe küla elamualad, Sulupere küla elamualad).

  • Rapla linna lähikülades on tiheasutusalad, kus puudub tänavavalgustus (Mahlamäe küla, Uusküla). Samuti kergteedel vajadus tänavalgustuse laiendamine. Rapla linnas vajalik Võsa tn katmine tänavalgustusega.

Eesmärgid ja arenguprioriteedid

1. Kvaliteetsete ja mitmekülgsete avalike teenuste tagamine ning arendamine

  • Kohaliku omavalitsuse teenuste kvaliteedi tagamine.

  • Avaliku taristu hooldamine ja arendamine (hooned, ühisveevärk ja kanalistasioon, sadevesi).

  • Rekreatsiooniks vajaliku taristu heakord ning arendustööd (spordi- ja mänguväljakud, pargid, kergteed, tänavavalgustus).

2. Atraktiivse ettevõtluskeskkonna arenguks tingimuste loomine

  • Koostöös Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega piirkonna vajaduste kaardistamine ja koostöövõrgustiku arendamine ettevõtjatega.

  • Kohalikule omavalitsusele kuuluvate ettevõtlusalade arendamine, sh kvaliteetsete ligipääsude ja kommunikatsioonide loomine.

  • Uute ettevõtlusega seotud teenuste arendamine koostöös erasektoriga, mis loovad Raplale arengupotensiaali (sh majutuskohtade arendamine, spaakeskus jm).

3. Mugavate ja toimivate ühenduste arendamine

  • Teede heakord ja jätkuv remont ning renoveerimine läbi teehoiu kava.

  • Kergliiklusteede võrgustiku arendamine ja omavaheline integreerimine.

  • Rapla Rail Balticu peatusele ligipääsetavuse tagamine.

  • Andmesideühenduste kvaliteedi eest seismine suhtluses teenusepakkujatega.

4. Mõtestatud kohaturundus ja turismipotentsiaali ärakasutamine

  • Rapla kui kandi (samuti kogu valla) postiivsete ja eristuvate lugude kaardistamine ning nende põhjal läbimõeldud teekondade väljaarendamine.

  • Koostöö kohaturunduse kava koostamiseks kohalike huvirühmadega, turundusplaani koostamine ja elluviimine.

  • Turismiklastri arendamine koostöös sisupakkujate ja turismi tugiteenuseid pakkuvate ettevõtetega.

  • Rapla kui korvpallipealinna kuvandi parem sisustanine ja turunduses kasutamine.