Hetkeolukord

Üldandmed

Rapla vald moodustati 2017. aastal senise Rapla, Juuru, Kaiu ja Raikküla valla ühinemisel. Rapla valla pindala on 860 km². Rapla valla naabrid Rapla maakonnast on Kohila, Märjamaa ja Kehtna vald, Harju maakonnast Kose vald ja Järva maakonnast Türi vald.

Rapla valla kaart koos ümbritsevate valdadega.

Rapla linn on Rapla maakonnakeskus ning ühtlasi maakonna suurim haldus- ja teeninduskeskus. Rapla valla teenuskeskused toimivad Juuru ja Kaiu alevikus ning Raikkülas. Vahemaad Raplast Tallinnasse on 48 km, Paidesse 64 km, Pärnusse 84 km, Haapsallu 91 km ja Tartusse 164 km. Rapla valla elanikkond on koondunud Rapla linna ümbrusse, ülejäänud osa vallast on hõredamalt asustatud. Valla territooriumil on 89 asustusüksust: üks vallasisene linn, viis alevikku ja 83 küla.  Rapla vallas eristatakse 14 kanti. Kandid ehk paikkonnad on elanike ühtsustundel põhinevad väiksemad piirkonnad, mille elanikud kasutavad teenuste kättesaamiseks enam-vähem samu keskusi.

Rapla linn ja selle lähiümbrus on tiheasustusega alad, mida ümbritsevad hõredama asustusega põllu- ja metsamaad. Mets katab umbes 40% valla pindalast, osa sellest on kaitse all. Vallas on ka ulatuslikud raba- ja soomassiivid: põhjaosas Hagudi raba, Kõnnu (Seli) raba, Atla (Matsi) raba ja Mahtra soostik, Ammassaare raba, loodeosas Linnuraba ja Sõbessoo, kaguosas Loosalu raba, lõunas Tõrasoo raba. Valla idaosas asub Kuimetsa karstiala, mis on üks suuremaid ja ainulaadsemaid Eestis.

Demograafilised näitajad

Rapla valla elanike arv oli ajavahemikul 2015–2021 pidevas languses, millele järgnes aastatel 2021-2023 tõus. Viimastel aastatel on elanike arv vallas stabiliseerunud.

Kantidest on viimase kümne aasta jooksul kasvanud Kabala, Järlepa ja Purku kandid. Elanikkond on olnud stabiilne või mõningal määral vähenenud Vahastu, Raikküla, Lipa, Rapla (sh linn) ja Kaiu kantides. Enim on elanike arv vähenenud Kuusiku, Kodila, Hagudi, Kuimetsa, Alu ja Juuru kantides.

Rahvastikuloenduse andmetel (2021) oli Rapla vallas 98% elanikest Eesti kodakondsusega, Statistikaameti andmetel (2025) oli Eesti kodakondsusega elanike osakaal 96%. 96,3% elanike emakeel on eesti keel, seega on Rapla valla rahvastiku koosseis väga homogeenne.

Mehed moodustavad 48–49% elanikkonnast, naised 51–52%. Laste (0-17 vanus) osakaal rahvastikust on 20%, tööealiste (18-64 vanus) osakaal 58%, pensioniealiste (65+ vanuserühm) osakaal 22%. Laste osakaal on Eesti keskmise näitaja tasemel. Tööealiste elanike osakaal on kahanenud ning on alla Eesti keskmise (63%). Eakate arv ja osakaal on kasvamas ning ületab Eesti keskmist (20%). Sündimus Rapla vallas on järjepidevalt vähenenud (vaid 2024. aastal sündide arv kasvas), surmade arv on pidevalt ületanud sünde. Loomuliku iive negatiivne näitaja Rapla vallas süveneb, seega elanikkond ei suuda ennast taastoota.

Rahvastikupüramiid Rapla vallas.

Majanduskeskkond

Rapla maakonna keskmine brutopalk (1565 eurot) moodustas 2025. a esimeses kvartalis 77,8% Eesti keskmisest brutopalgast (2011 eurot) ning 65,6% Tallinna keskmisest brutopalgast (2384 eurot). Rapla valla ettevõtete palgatase on madalam nii üldisest Eesti keskmisest kui ka igas sektoris saadavast keskmisest palgast. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta moodustas Rapla maakonnas 2023. a andmetel 57,2% Eesti keskmisest. 

Rapla vallas on enim ettevõtteid ehituse, põllumajanduse ja metsamajanduse, hulgi- ja jaekaubanduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning töötleva tööstuse valdkondades. 95,2% ettevõtetest on vähem kui 10 töötajaga, 4,4% on 10-49 töötajaga ning üle selle on omavalitsuses vaid 6 tööandjat. 

Töötuse määr Rapla maakonnas on püsinud stabiilne ja on Eesti keskmise näitajast veidi madalam. Tööjõus osalemise ja tööhõive määrad on Rapla maakonnas madalamad kui regioonis ja Eestis keskmiselt. 

Avalikud teenused

Rapla vallas tegutseb omavalitsuse hallatavate koolidena Rapla Kesklinna Kool, Rapla Vesiroosi Kool, Alu Kool, Hagudi Põhikool, Juuru Eduard Vilde Kool, Kabala Lasteaed-Põhikool, Kaiu Kool. Riigikoolidena tegutsevad Rapla Gümnaasium ja Raikküla Kool (õpiraskustega õpilastele). Lasteaedadest on Rapla vallas Alu Kooli, Hagudi Põhikooli, Kabala Lasteaed-Põhikooli ja Kaiu Kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad ning Lasteaed Sinilill, Rapla lasteaiad Kelluke, Päkapikk ja Naksitrallid. Huvikoolidest on vallas Rapla Muusikakool, Rapla Huvikool ja Juuru Eduard Vilde Kooli Huvikool. Õpilaste arv üldhariduse statsionaarses õppes on olnud 2017-2024 stabiilne. Kokku õpib vallas 1715 õpilast.

Rapla vallas toimus 2019. a noortekeskuste ühendamine, mille tulemusena tegutseb Rapla vallas üks noortekeskus ja selle alla kuulub 7 noortetuba – Kaius, Juurus, Alus, Kuusikul, Kabalas, Purkus ja Raikkülas.

Rapla vallas on tihe kultuuriasutuste võrgustik. Rapla Keskraamatukogu on seni kehtiva rahvaraamatukogude seaduse mõistes maakonnaraamatukogu ülesannetes. Lisaks kuulub Keskraamatukogu koosseisu kultuuripärandi digiteerimise ja vahendamisega tegelev Raplamaa Mälukeskus. Raamatukogul on 12 haruraamatukogu või välisteeninduspunkti -  Alus, Hagudis, Juurus, Järlepas, Kabalas, Kuimetsas, Kuusikul, Purkus, Raikkülas ja Vahastus. 

Kultuurikeskustest tegutseb vallas Rapla Kultuurikeskus, Juuru Rahvamaja, Kolme Kandi Rahvamaja (Kaiu Rahvamaja, Kuimetsa Rahvamaja ja Vahastu Trehvamise Tare), Raikküla Kultuurikeskus ja Lipa Vabaajakeskus. Samuti tegutseb Järlepa külas Järlepa Haridus- ja Kultuurikeskus (Hakuke). Lisaks tegutsevad omavalitsuses Mahtra Talurahvamuuseum ning eraalgatusena Eesti Huumorimuuseum.

Paljud Rapla valla spordiobjektid (võimlad, staadionid, mänguväljakud) paiknevad koolide juures. Suurim spordihoone on Sadolin Spordihoone Rapla linnas. Spordihoonetest asuvad Rapla vallas veel korvpallikooli käsutuses olev Rapla Aasa tn spordihoone, Alu Spordihoone, Kuimetsa spordihoone ja Kabala Spordihoone. Terviseradadest on vallas Vesiroosi terviserada Rapla linnas, Pirgu terviserada Pirgu külas ja Kaiu terviserada Kaiu alevikus.

Rapla vallas töötavad järgmised sotsiaalhoolekande asutused: Juuru ja Kaiu ja Rapla Hooldekeskus. Lisaks on Rapla vallas erahooldekodu Villa Alfred. Raplas tegutseb Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt asutatud SA Rapla Haigla, lisaks on vallas perearstikeskused ja -punktid Raplas, Juurus ja Kaius ning erakliinikud Raplas.

Minuomavalitsus.ee andmetel on Rapla valla teenustasemete hinnang kõige kõrgem tervise ja turvalisuse valdkonnas (eriti kriisideks valmisoleku osas), kultuuri ja spordi valdkonnas, aga ka liikuvuse, sotsiaalkaitse, vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna ja kliima osas. Kõige madalam tase on avatud valitsemise, ligipääsetavuse, ettevõtluskeskkonna ja noorsootöö osas.

Peamised tugevused ja arengueeldused

  • Valla asukoht Tallinna läheduses, olemasolevad ühendused, sh raudtee ja väikelennuväli, ning asumine nn Tallinna kuldse ringi sees, loovad soodsad tingimused nii elanikele kui ka ettevõtlusele.

  • Rapla vald on tuntud oma puhta looduse, turvalisuse ja rahuliku õhkkonna poolest. See teeb vallast atraktiivse elupaiga erinevatele vanusegruppidele, sealhulgas nii noortele peredele kui ka eakatele.

  • Vallal on tugev haridusvõrk alates lasteaedadest kuni gümnaasiumi tasemeni. Lisaks sellele rikastavad kultuurielu mitmekesised üritused ja aktiivsed huvikoolid, mis pakuvad elanikele võimalusi enesearenguks ja vaba aja veetmiseks.

  • Aktiivsed kogukonnad ja mittetulundusühingud on olulised kohaliku identiteedi kandjad ning säilitajad.

  • Rapla vald on investeerinud hästi toimivasse infrastruktuuri, sealhulgas teedevõrgustikku, kergliiklusteedesse, jäätmejaama ja tervisekeskusesse. Samuti on tagatud esmatasandi arstiabi ja hea tasemega sotsiaalhoolekanne.

  • Lähedus suurele keskusele nagu Tallinn avab häid võimalusi ettevõtluseks. Vallal on suur ettevõtluspotentsiaal, mida toetavad stabiilne elanikkond, kes on suures osas iseenda tööandjad, ning kaugtöö tegemise võimalused.

  • Vallas on head tingimused sportimiseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks, sealhulgas mitmed spordirajatised ja terviserajad.

  • Rapla on tuntud oma rikka kultuurielu poolest, mida ilmestavad mitmed suured üritused ja festivalid, mis toovad kohale külastajaid ka väljaspoolt maakonda.

Peamised väljakutsed

  • Amortiseerunud kinnisvaraturg ja vähesed elamispinnad tekitavad probleeme nii olemasoleva elanikkonna majutamisel kui ka uute elanike meelitamisel.

    Uusarenduste puudumine piirab perede võimalusi leida sobivaid elukohti.

  • Maapiirkondades on internetiühendus kehv, mis raskendab ettevõtlust ja kaugtöö võimalusi.

    Puudulikud transpordiühendused, eriti äärealadel, mõjutavad noorte ja eakate igapäevaelu ja liikuvust.

    Energiataristu on vananenud ja uuendamata, mis seab ohtu energiajulgeoleku.

    • Rahvastiku vananemine ja noorte väljaränne on suur probleem, mis mõjutab nii tööjõuturgu kui ka sotsiaalteenuste pakkumist.

  • Kõrgemalt kvalifitseeritud töökohtade puudus ja piiratud ettevõtlusinfrastruktuur takistavad kohalikku majanduskasvu.

    Tugeva tööstusbaasi puudumine ja traditsioonilise tootmisettevõtluse vähesus piiravad majanduslikke arenguvõimalusi.

  • Turismi potentsiaali alakasutamine ja struktureeritud turundusstrateegia puudumine jätavad kasutamata looduslikud ja kultuurilised ressursid.

    Kohaturunduse nõrkus ja tagasihoidlik koostöö naabervaldadega vähendab piirkonna atraktiivsust.

  • Tervishoiuteenuste, eriti esmatasandi meditsiiniteenuse kättesaadavus on puudulik.

    Eriarstiabi ja kvalifitseeritud spetsialistide, nagu perearstide ja logopeedide, nappus mõjutab elanike heaolu.

  • Haridusasutuste, eriti koolide taristu ja tehniline varustatus vajab parandamist.

    Kogukonna kaasamise protsessid peavad olema sisulisemad ja regulaarsemad, mis aitab kasvatada kogukonda usaldust ja tõsta aktiivsust kohalikus elus osalemisel.

  • Põhjavee kaitsmata olek ja kõrge pinnasevee tase seavad ohtu piirkonna veevarustuse kvaliteedi.

    Suurte infrastruktuuriobjektide, nagu Rail Baltica, mõju väärtuslikele elukeskkondadele tekitab survet loodusressurssidele ja elukvaliteedile.

  • Bürokraatia ja aeglased otsustusprotsessid avalikus sektoris pidurdavad efektiivset reageerimist probleemidele ja vajadustele.

    Pikaajalise arengustrateegia puudumine ja investeeringute vähesus takistavad põhjalikku ja jätkusuutlikku arengut.