Lipa kandi arenguteekaart

Üldandmed

Lipa kant asub Rapla vallas ja koosneb Lipa (95 elanikku), Keo (56), Lipametsa (23), Metsküla (10) ja Nõmmküla (24) küladest.

Piirkonna elanike arv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 8 inimese võrra ehk 3,7%. Kui 2015. aastal elas kandis 216 inimest, siis 2025. aasta alguseks on see arv 208. Elanike arv on kõige rohkem vähenenud Nõmmkülas (5 inimest vähem) ja Keo külas. Lipa külas on elanikkond püsinud peaaegu muutumatuna. Lipametsa külas on toimunud mõningane kasv.

Olemasolev taristu ja teenused

  • Lipas asuvad Lipa Vabaajakeskus koos Uku Masingu mälestustoaga, lasteaed, mänguväljak, spordiväljak.

  • Ühistranspordivõrgustik, mis katab Lipa, Keo, Metsküla ja Nõmmküla külasid.

  • Lipametsas paikneb lubjakivikarjäär.

  • Piirkonnas on kohalikele elanikele töökohti loovad ettevõtted (Falcol Grupp OÜ, Pajo Ranch OÜ)

Unikaalsus

Lipa kant on piirkond, kus ajaloo- ja kultuuripärand koos loodusväärtustega moodustavad omanäolise terviku. Kandi keskmes asub Lipa küla, mille südames paikneb enam kui 150 aastat vana endine Raikküla ministeeriumikooli hoone, mis meenutab piirkonna hariduselu pikka traditsiooni. Lipa ja Keo külad on tuntud ka oma silmapaistvate kultuurilooliste isikute sünnipaikadena. Lipa külas sündis polühistor, teoloog ja luuletaja Uku Masing, Keo külas aga maalija Johannes Võerahansu.

Keo küla on koduks iidsest ajast tuntud Nuudi allikatele, mille esmamainimine pärineb juba aastast 1241. Lipa kant oli ajalooliselt oluline lubjapõletuspiirkond. Piirkonnas on siiani säilinud mitmeid lubjapõletusahjusid. See on koht, kus looduse rahu ja ajaloo kihistused loovad omanäolise ja väärika elukeskkonna, mida rikastab tugev kogukondlik identiteet.

Arengueeldused

  • Lipa külas on säilinud külakeskus, kus pakutakse kohaliku omavalitsuse teenuseid (lasteaia teenus, vaba aja ja kultuuriteenused), mis tugevdab kogukonna ühtsustunnet ja aitab säilitada elanikkonda piirkonnas.

  • Märgata on positiivset trendi, kus noored pered on rajanud või rajamas piirkonda kodusid, samuti pöörduvad kunagised välja rännanud noored tagasi tänu heale elukeskkonnale.

  • Piirkonnas tegutsevad mitmed ettevõtjad, kes pakuvad töökohti kohalikele elanikele (Falcol Grupp OÜ, Pajo Ranch OÜ), lisaks lähipiirkonnas EF Production OÜ ja Raikküla Farmer OÜ, mis toetab piirkonna majanduslikku elujõulisust.

  • Kohalikud elanikud panustavad piirkonna arengusse ka mittetulundusliku tegevuse kaudu, edendades kogukonnatunnet ja ühist tegutsemist.

  • Piirkonnas on mitmeid erinevaid vaatamisväärsusi ja ajaloolisi objekte, mida on võimalik edasi arendada turismi atraktsioonideks (nt Lipametsas asuvad reheahjud, kultuuriloolised isikud ja nende elulood, loodusturismi võimalused).

Arenguvajadused

  • Lasteaiateenuse kvaliteet on ebapiisav, kuna hoone on amortiseerunud ja sisetingimused ei vasta kaasaegsetele ootustele, mõjutades perede otsuseid elukoha valikul. Lasteaiale on vajalik rajada piirdeaed, et tagada laste ohutus liiklusohtliku Lipa-Mõisamaa tee läheduses.

  • Endise Raikküla ministeeriumi koolihoone kasutuspotentsiaal on alakasutatud; hoones võiks arendada turismipakkumist ja Uku Masingu pärandiga seotud tegevusi, mis toetaks piirkonna turismipotentsiaali.

  • Info puudumine kohaliku omavalitsuse poolt piirkonna eakatest elanikest, kes vajaksid sotsiaalteenuseid; vajalik parandada koostööd kohaliku kogukonnaga.

  • Piirkonnas on puudulik kõvakattega tolmuvabade teede võrgustik ning mõnel teelõigul esineb arusaamatuid lahendusi, mis vajavad korrigeerimist (nt Lipa-Põlma teelõigu osaline mustkattega katmine).

  • Internetiühenduse puudulikkus väljaspool Lipa-Mõisamaa tee äärseid kinnistuid piirab kaugtöö võimalusi ja vähendab piirkonna atraktiivsust uutele elanikele.

  • Ühistranspordi kättesaadavus vajab parandamist ning sõltuvus isiklikust autost seab piirangud kõigile vanuserühmadele. Lipa küla bussipeatuse paiknemine on ebaselge ja vajab korrastamist, et oleks arusaadav nii reisijatele kui bussijuhtidele.

  • Liiklusohutus tihendama asustusega piirkonnas on puudulik; riigiteede ääres asuvates külade keskustes olemasolevad liikluspiirangud ei taga tegelikku kiiruse vähendamist.

  • Lubjakivikarjääri omanike kaasamine kohalike teede korrastamisse vajab tugevdatud dialoogi ja kohaliku omavalitsuse initsiatiivi.

  • Lipametsa külas tegutsev lubjakivikarjäär põhjustab ulatuslikke probleeme elukeskkonnale: müra, lõhkamised, tolm, põhjavete kvaliteedi ohustamine, karjääriteede kehv olukord ning omanike koostöövalmiduse puudumine kogukonnaga.

Eesmärgid ja arenguprioriteedid

1. Kiirete ja mugavate ühenduste loomine hajaasustusega piirkonna arendamiseks

  • Kandi kruuskattega teede iga-aastane süsteemne hooldamine. Mustakattega teedevõrgu laiendamine ning teehoiu investeeringute järjepidev elluviimine. Koostöö piirkonna elanikega teelõikude valikul ja prioriteetide seadmisel.

  • Kergliiklusteede võrgu laiendamine (sh Lipa-Raikküla suund ja Lipa-Kabala suund).

  • Liiklusohutuse tõhustamine tihedama asustusega piirkondades.

  • Kiire internetiühenduse võimaluste loomine koostöös teenusepakkujatega.

  • Ühistranspordi arendamine vastavalt elanike vajadustele.

2. Kvaliteetse elukeskkonna kujundamine

  • Lipametsa ja Lipa piirkonda häiriva kaevandustegevuse (Lipametsa lubjakivi karjäär) mõjude leevendamine ning elanikele kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine.

  • Lasteaiateenuse arendamine ja kaasaegsete ruumidega varustamine.

3. Kandi keskuseks oleva endise Raikküla ministeeriumikooli hoone kestlik arendamine

  • Endise Raikküla ministeeriumikooli hoone kasutuse tõstmiseks tegevuskava koostamine, kuidas tuua juurde täiendavaid tegevusi (Uku Masingu ja loodusturismi keskus).

  • Erinevate täiskasvanuõppe ja huvitegevuse võimaluste kaardistamine, mida hoones võiks tulevikus pakkuda.

  • Tervikliku arengukontseptsiooni koostamine, täiendavate vahendite taotlemine ning hoone täies mahus renoveerimine.