Kaiu kandi arenguteekaart

Üldandmed

Kaiu kant asub Rapla vallas ja koosneb Kaiu alevikust (379 elanikku) ning Tolla (82), Vana-Kaiu (77), Toomja (61), Karitsa (58) ja Kasvandu (56) küladest.

Kaiu on viimasel kümnel aastal suhteliselt stabiilse elanike arvuga piirkond. Elanike arv on võrreldes 2015. aastaga vähenenud 15 inimese võrra ehk 2,1%. Vähenemine oli kiirem aastatel 2015-2020, kui 728 inimeselt langes elanikkond 702 inimeseni, koroonapandeemia ajal tõusis piirkonna elanike arv aga uuesti 728-ni. Viimasel paaril aastal on elanike arv taas vähenema hakanud, 1. jaanuari 2025 seisuga elab kandis 713 inimest. Vähenemine on toimunud Kaiu ja Karitsa arvelt, suurim tõus on Tolla ja Kasvandu külades.

Olemasolev taristu ja teenused

  • Kaiu hariduskeskuses paikneb nii lasteaed, põhikool, huvikool kui ka spordisaal.

  • Kultuuriteenustest asuvad piirkonnas rahvamaja ja Kaiu haruraamatukogu (Kaiu kooli ruumides). Samuti on piirkonnas eraomanduses olev Kaiu mõis.

  • Spordi- ja liikumisharrastuse võimalusi toetavad lisaks spordisaalile ka staadion, terviserada, rulapark (mini-arena), jõusaal koos saunaga. Samuti on piirkonnas Kaitseliidu lasketiir.

  • Piirkonnas asuvad Karitsa järv koos korrastatud puhkealaga (ujumiskoht, mänguplats, välivõrkpalli väljakud), Kolgu raba, Kaasika raba (Masila soo).

  • Muudest avalikest teenustest asuvad piirkonnas KOV-i teenuskeskus ja perearstipunkt.

  • Piirkonnas on kauplus, pakiautomaat ja kohvik.

  • Suuremad erasektori ettevõtted ja tööandjad on OÜ Kaiu LT (Eesti suurima väljalüpsiga piimakari) ja Kaiu EKO Metall OÜ.

  • Piirkonda katab ühistranspordivõrk peatuste ja liinidega Kaius ning Kasvandu, Tolla, Toomja ja Vana-Kaiu külades.

Unikaalsus

Kaiu kant – paik, kus aeg tiksub teisiti

Kaiu piirkond on eriline paik, kuhu ei satuta juhuslikult – siia tullakse teadlikult, looduse ja rahu pärast. Ümbritsetuna lummavatest soodest ja rabadest, peidab see endas Eesti suurimat rabajärve ning mitmekesist looduskeskkonda, sealhulgas Kaiu raba mida ümbritsevad salapärased legendid ning jutud ufodest ja ajaväravatest.

Kaiu eristub tugeva ja kokkuhoidva kogukonnaga, kus haridus, kultuur ja kogukonnaelu põimuvad ühiseks tervikuks. Kohalik haridus- ja kogukonnakeskus ühendab endas kooli, lasteaia, huvikooli ja muusikaõppevõimalused – see on keskus, kus kasvavad nii lapsed kui ka kogukonnavaim. Selle tõestuseks esindab Eestimaa aasta küla valimisel Raplamaad 2025. a just Kaiu.

Siin pole linnakära ega valgusreostust – ainult vaikus, tähistaevas ja looduse rütm. Samas pole kaugel ei Rapla ega Tallinna, mis teeb Kaiust ideaalse koha neile, kes hindavad vaikust, kuid ei soovi loobuda ühendusest keskustega. Piirkonnas on palju võimalusi liikumiseks ja sportimiseks. Korrastatud Karitsa veehoidla puhkeala on kujunenud populaarseks sihtkohaks nii kohalike kui ka külastajate seas.

Ajalooliselt on piirkond rikas – esmamainimine Liivimaa Henriku kroonikas, siinsete talumeeste osalemine Mahtra sõjas, Kaiu mõis, Eesti üks suurimaid endisi kolhoose, siin sündinud ja üles kasvanud kultuuri-, spordi- ja ühiskonnategelased viitavad rikkalikule kultuuripärandile. Kooli, rahvamaja ja aktiivse kodukandiliikumise eestvedamisel toimub piirkonnas palju sündmusi, sh mälumängud, kontserdid, etendused, kodukohvikute päev jpm.

Arengueeldused

  • Tugev kogukond, aktiivne kodukandiliikumine ja eakate ühendus

  • Kaasaegne Kaiu hariduskeskus (lasteaed, põhikool, muusikaosakond, huvikool, raamatukogu)

  • Geograafiline asukoht, mis ühendab puhta looduse ja vaikuse suuremate keskuste võimalustega

  • Atraktiivne ja mitmekülgne looduskeskkond

  • Turvaline elukeskkond, vabatahtlikud päästjad

Arenguvajadused

  • Paiknemine maantee ääres, kihutavad juhid ja suured metsaveokid on ohuks jalakäijatele, eriti kooli minevatele lastele.

  • Kogu hariduskeskus vajab uut kontseptsiooni, kuidas saada hakkama puuduva ja vananeva õpetajaskonna väljakutsega.

  • Tervisespordivõimalused vajavad arendamist, asulates sees puuduvad valgustatud rajad, samuti on puudu kõvakattega rajast. Karitsa järve puhkeala vajab edasiarendamist, sh tolmuse tee ja parkimise küsimuse lahendamist.

  • Ühistranspordi liinivõrk ja busside ajad ei vasta elanike ootustele, samuti ei ole graafik hästi ühitatav rongiaegadega. Transpordiühendused piiravad ka laste osalemist huvitegevuses ja muus koolivälises tegevuses.

  • Kogukonda ei kaasata piisavalt kohalikke inimesi puudutavate otsuste tegemisse, soovitakse paremat kommunikatsiooni ja tõhusamat infovahetust vallajuhtidega, piirkonna koordinaatorilt oodatakse suuremat tuge võrgustike loomisel, infovahetusel ja kogukonna algatuste elluviimisel.

  • Suur puudus on elamiskohtadest, eriti piirkonda tulevatele uutele inimestele (sh noortele peredele).

  • Osa ruumidest on alakasutatud (nt teenuskeskus), teisalt vajab olemasolev taristu järjepidevat hooldust ja arendamist (nt staadion, terviserada, mini-arena, korvpalliväljak), puudub taristu elutsüklipõhine arendamine.

  • Internetiühenduse kvaliteet on kehv, eriti tipptundidel, kus ühenduse kiirus takistab ka kaugtöö tegemise võimalusi.

  • Loodus- ja kultuuriturismi võimaluste ärakasutamist takistab majutuskohtade puudus. Samuti vajab arendamist viidasüsteem, sh nii põhimaanteedelt kui ka asulate siseselt.

  • Noortel pole piisavalt atraktiivseid kohti turvaliseks, kvaliteetseks ja mitmekülgseks vaba aja veetmiseks, noortekeskuse ruumid ei vasta noorte ootustele, tegevused peavad arvestama ka vanuseliste eripäradega.

Eesmärgid ja arenguprioriteedid

  1. Tingimuste loomine turvaliseks liiklemiseks

    • Kergliiklusteede jätkuv arendamine

    • Liiklusohutuse suurendamine, sh ohutu koolitee loomine

  2. Hariduskeskuse arendamine

    • Hariduskeskuse (kooli) uue kontseptsiooni ja arengukava koostamine

    • Lahenduste leidmine vananeva ja puuduva õpetajaskonna probleemile

  3. Kogukonna võimestamine ja kaasamine

    • Kogukonna aktiivsem kaasamine piirkonna ja valla otsustusprotsessidesse

    • Parem infovahetus kogukonna ja vallavalitsuse vahel, piirkonna koordinaatorite funktsiooni parem lahtimõtestamine

    • Kaasava eelarve taaskäivitamine

  4. Liikumis- ja sportimisvõimaluste kaasajastamine

    • Olemasoleva taristu uuendamine ja hooldamine, sh staadion, terviserada, korvpalliväljak, mini-arena jm

    • Valgustatud ja aastaringselt kasutatava kõvakattega terviseraja väljaarendamine

    • Karitsa järve puhkeala edasiarendamine, sh parkimisvõimaluste ja tolmuvaba juurdepääsu loomine

    • Noortele atraktiivsete ja kvaliteetsete vaba aja veetmise võimaluste loomine

  5. Elu- ja ettevõtluskeskkonda toetavate ühenduste väljaarendamine

    • Ühistranspordivõimaluste laiendamine ja kasutajakeskne arendamine

    • Ühistranspordigraafikute parem sobitamine piirkonna sees (huvitegevus, sündmused) ja väljaspool (rongiajad)

    • Üldplaneeringuga elamumajanduse ja ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomine

    • Internetiühenduste kvaliteedi parandamine

    • Ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomine, sh turismi- ja loomeettevõtluse toetamine

    • Põnevate loodus- ja kultuuriturismi marsruutide väljatöötamine ning turundamine, viidasüsteemi arendamine