
Juuru kandi arenguteekaart
Üldandmed
Juuru kant asub Rapla vallas ja koosneb Juuru alevikust (466 elanikku) ning Atla (65), Helda (48), Hõreda (13), Härgla (43), Mahtra (78), Maidla (91), Orguse (45) ja Vankse (15) küladest.
Viimase kümne aasta jooksul on Juuru piirkonna elanike arv vähenenud 91 inimese võrra ehk 9,5%. Kui 2015. aastal elas kandis 955 inimest, siis 2025. aasta alguseks on elanike arv langenud 864-ni. Elanikkonna vähenemine on toimunud eelkõige Hõreda, Härgla ja Mahtra külades, samuti Juuru alevikus (22 inimest vähem). Samal ajal on kerge kasv toimunud Helda ja Orguse külades, Maidla külas on elanike arv püsinud stabiilsena.
Olemasolev taristu ja teenused
Juuru alevikus paiknevad lasteaed, põhikool ja huvikool (koolihoones).
Kultuuri- ja spordiasutustest on piirkonnas Mahtra talurahvamuuseum, raamatukogu, rahvamaja, spordisaal (koolihoones), staadion, skatepark/välikorvpalliväljak, välijõusaal, miniarena ja laste mänguväljak.
Piirkonnas asuvad mitmed ajaloolised objektid, sh Juuru mõis, Juuru kirik, Atla-Eeru kõrts ja Mahtra sõjaväli, Atla mõis, Hõreda mõis, Härgla mõis, Maidla mõis, samuti õigeusukiriku varemed ning kalmistud.
Looduspärandist asuvad piirkonnas Juuru, Kolgu ja Mahtra rabad.
Avalikest teenustest on piirkonnas kohaliku omavalitsuse teenuskeskus ja perearstipunkt.
Piirkonnas tegutseb kauplus.
Ühistranspordivõrk, mis katab Juuru alevikku ning Atla, Helda, Hõreda, Härgla, Mahtra, Maidla, Orguse ja Vankse külasid.
Olulised tööandjad on OÜ Pae Farmer ja OÜ Tubren, samuti tegutseb SOS Lasteküla.
Turismisihtkohtade seas on ka eksklusiivne Maidla Nature Resort.
Unikaalsus
Juuru kant on Eesti ajaloo seisukohalt üks silmapaistvamaid piirkondi. Just siin toimus 1858. aastal Mahtra sõda, talurahva vastuhakk baltisaksa mõisnike ülemvõimule. Juuru alevikus asuv Mahtra Talurahvamuuseum tutvustab 19. sajandi maarahva elu ja tollaseid sündmusi, mis on jätnud sügava jälje rahvuslikku mällu.
Piirkonna vaimseks keskuseks on Juuru Mihkli kirik, mille esmamainimine pärineb aastast 1238. Juuru tammed kiriku ümber on kaitsealused loodusobjektid, mis on pühapuudena seotud kohaliku pärimuslooga. Tänapäevalgi on Juuru kultuurielu aktiivne ja mitmekesine. Regulaarselt toimuvad kogukonna päevad, orelifestival ning ajaloolis-kultuurilised rännakud.
Juuru kandi turismiatraktiivsust toetavad mitmed mõisad – Atla mõis koos mõisakeraamika kojaga ning eksklusiivne Maidla mõis, kus tegutseb loodusvillade ja Michelin-tunnustusega restoraniga tuntud Maidla Nature Resort.
Arengueeldused
Kandis toimuvad regulaarselt traditsioonilised sündmused ja tegevused, mis on seotud kohaliku ajaloo ja pärandiga ning mida veab eest aktiivne ja koostööaldis kogukond.
Perearstipunkti olemasolu Juuru alevikus tagab elanikele esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavuse kohapeal.
Juuru alevikus paikneb kandikeskusena suur osa avalikest teenustest: lasteaed, põhikool, rahvamaja, raamatukogu, noortetuba ja hooldekodu. Nende teenuste olemasolu ja toimimine on piirkonna elujõulisuse ja arengu seisukohast üliolulised.
Juuru Mihkli kiriku juurde kuuluv aktiivne kogudus mängib olulist rolli piirkonna kultuurielu korraldamisel.
Arenguvajadused
Ühistranspordi sõidugraafikud ei arvesta piisavalt kogukonna vajadustega, takistades näiteks noorte huviringides osalemist ja töörännet.
Juuru aleviku teede üldine seisukord vajab arendamist, sh on vajadus täiendavate kõnniteede järele. Mitmed teelõigud piirkonnas (sh Veskimäe ja Vankse tee) vajavad mustkatte alla viimist.
Mahtra Talurahvamuuseumi hoone ja sisuline tegevus vajavad kaasajastamist, et täita oma rolli piirkonna ajaloo kandjana.
Avalike hoonete (lasteaia ja hooldekodu hoone, rahvamaja, koolimaja vanem osa) hoonestus on vananenud ja vajab energiatõhususe ja funktsionaalsuse tõstmist.
Internetiühendus ja mobiililevi on ebaühtlase kvaliteediga, eriti Härgla ja Mahtra piirkonnas, mis piirab digiteenuste kasutamist.
Õpetajatele sobivate elukohtade puudus raskendab õpetajate järelkasvuga tegelemist piirkonnas.
Piirkonnas esineb halvas seisukorras hooneid, mis rikuvad visuaalset keskkonda ning vajavad lammutust või ümberkorraldust.
Loodusväärtused ja kultuurilised objektid ei ole piisavalt eksponeeritud ega tähistatud, mis takistab nende potentsiaali kasutamist kogukonna ja turismi kasuks. Puudulik viidasüsteem ja infotahvlite vananenud seisukord halvendavad külastusteekonda ja piirkonna üldist nähtavust.
Juuru aleviku välikorvpalliväljak ja muud sporditaristud vajavad renoveerimist. Elanikud soovivad täiendavat mänguväljakut kooli territooriumil. Lisaks on vajadus Juuru kardirada jäädvustamiseks ajaloolise spordi objektina.
Juuru kandi kriisivalmiduse tase vajab arendamist, puudu on kriisiplaanidest ja kesksuskeskustest.
Eesmärgid ja arenguprioriteedid
1. Tingimuste loomine piirkonna elanikkonna arvu kasvuks
Kohaliku omavalitsuse teenuste tagamiseks vajalike hoonete renoveerimine või vajaduspõhine uute hoonete rajamine.
Elamuarenduse võimaluste planeerimine piirkonda, sh õpetajatele elamispinna võimaldamine.
Ettevõtluse arendamise toetamine ja töökohtade loomise soodustamine kohapeal.
Avalike hoonete renoveerimine ja kaasajastamine.
Internetiühenduste kvaliteedi parandamine koostöös teenusepakkujatega,
2. Kultuuripärandi säilitamine ja nähtavuse suurendamine
Koostöö kogukonnaga piirkonna edendamiseks, sh ühine toetuste taotlemine kultuuripärandi hoidmiseks ja arendamiseks.
Kandi ajalooliste paikade ja vaatamisväärsuste tähistamine viitade ja infotahvlitega.
Mahtra Talurahvamuuseumi hoone, ekspositsiooni ja tegevuste kaasajastamine.
Traditsiooniliste kultuuri- ja kogukonnategevuste ning sündmuste toetamine.
3. Heakorra ja turvalisuse arendamine
Koostöö perearstiteenuse säilitamiseks ning kriisiplaanide koostamine ja kriisikeskuste arendamine.
Tervise- ja loodusradade korrastamine, Juuru aleviku tervikplaneeringu koostamine.
Kergliiklusteede rajamine Juuru alevikus ja Juuru–Maidla suunal ning piirkonna tähtsamate teede viimine mustkatte alla.