Alu kandi arenguteekaart

Üldandmed

Alu kant asub Rapla vallas ja koosneb Alu alevikust (741 elanikku) ning Alu-Metsküla (45), Kalevi (87) ja Sikeldi (52) küladest.

Alu kant on viimase kümne aasta jooksul olnud väheneva elanikkonnaga piirkond. Elanike arv on võrreldes 2015. aastaga vähenenud 81 inimese võrra ehk 8,1%. Aastal 2015 elas piirkonnas 1006 inimest, 1. jaanuari 2025 seisuga elab kandis 925 inimest. Suurim vähenemine on toimunud Alu alevikus (96 elanikku vähem), samas Kalevi küla ja Alu-Metsküla elanikkond on mõnevõrra kasvanud. Sikeldi küla elanike arv on püsinud suhteliselt stabiilne.

Olemasolev taristu ja teenused

  • Alu alevikus asuvad lasteaed ja 4-klassiline kool.

  • Piirkonnas asub Rapla Keskraamatukogu haruraamatukogu.

  • Alus on spordihoone ja jalgpalliväljak koos multifunktsionaalse palliväljakuga.

  • Piirkonnas paikneb sotsiaalmaja.

  • Ühistranspordivõrgustik katab Alu alevikku, Sikeldi küla ja Alu-Metsküla küla.

  • Alu tiigid ja pargiala pakuvad puhkevõimalusi, looduslik eripära on Hagudi raba.

  • Alu mõisahoone, kus tegutseb Kaitseliidu kool. Samuti on piirkonnas Sikeldi mõis.

  • Kohalik kauplus tagab esmavajalike kaupade kättesaadavuse.

Unikaalsus

Alu on suuruselt Rapla valla teine asula, mis eristub oma kultuuri- ja looduspärandiga. Alu on iidne kant, mida on esmakordselt märgitud Taani hindamisraamatus juba 13. sajandil. Siin paikneb ka üks paremini säilinud mõisahooneid – Alu mõis, kus tegutseb Kaitseliidu kool. Tegemist on ühe omapärasema neogooti stiilis mõisaga, mille välisilme on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist. Muuhulgas on piirkonnast pärit endine riigisekretär Helmut Maandi, kelle sünnikohaks oli Sikeldi küla.

Alu on hubane ja turvaline, parkide ja rabadega rikastatud elukeskkond, mis toetab nii kohalike elanike heaolu kui ka loodus- ja kultuuriturismi arengut. Ühistranspordi kättesaadavus, olemasolev haridustaristu ja lähedus Rapla linnale muudavad selle ideaalseks paigaks noortele peredele ja eakatele.

Arengueeldused

  • Heas korras hariduskompleks koos raamatukoguga, mis on kujunenud oluliseks kohaliku elu hoidjaks.

  • Head ühendused Rapla linnaga (lühike vahemaa, 22 ühendust tööpäeviti) ja valgustatud kergteed.

  • Ajalooline ja turismipotentsiaaliga keskkond (Alu mõis, Sikeldi mõis).

  • Olemasolev spordihoone koos noortetoaga, mis loob tingimused kvaliteetseks vaba aja veetmiseks.

  • Korralik tänavavalgustus Alu alevikus, mis tagab turvatunde liiklemisel.

  • Piirkonnas tegutseb mitmeid olulisi tööandajaid, sh Saarioinen Eesti OÜ, OÜ Rapla Metall, OÜ Fesma Alu, kohaliku omavalitsuse allasutused.

Arenguvajadused

  • Kergliiklusteede võrgustik vajab arendamist, sh puudub valgustatud kergliiklustee ühendus Saarioinen Eesti tehase suunal, Kalevi küla ühendus Alu ja Raplaga, kergtee ring Tallinna maanteelt Alust Seli-Koigi-Alu tee läbi Rapla-Varbola teele.

  • Lasteaia ja kooli parklate liikluskorraldus on lastele ohtlik, puudub turvaline koolibussi peatumiskoht.

  • Ühistranspordi osas puudub Mäe tänava peatuses bussiootekoda.

  • Alu spordihoone fassaad on lagunemas ja vajab kiiret sekkumist, samuti pole spordihoone juures piisaval hulgal parkimiskohti ning Staadioni tänava seisukord spordihoone juures on kehv – auguline ja raskesti läbitav.

  • Puudu on välijõusaalist ja rulapargist, mis pakuks tegevust eelkõige nooremale elanikkonnale.

  • Tiigi tn 5 elamu on halvas seisukorras ja muutunud ohtlikuks, olukord vajab kohaliku omavalitsuse sekkumist.

  • Alu sotsiaalmaja kliendid kasutavad poe ümbruse pinke, mis tekitab elanike hulgas rahulolematust .

  • Alu tiikide veetase on madal, vajalikud on tehnilised lahendused (nt pealevoolude ja lüüside reguleerimine).

  • Krossirada on haldamata, seal toimub järelevalveta sõitmine, mis tekitab elanikele müra- ja ohutusprobleeme.

  • Tallinna maantee kaudu toimuv raskeveokite liiklus tekitab liiklusohtu ja põhjustab tänavate lagunemist.

  • Aiamaade kasutajatel puuduvad ametlikud lepingud omavalitsusega maa kasutamiseks.

Eesmärgid ja arenguprioriteedid

1. Liiklusohutuse suurendamine ja liikumisvõimaluste parendamine

  • Kergliiklusteede rajamine Alust Saarioinen Eesti tehase suunal, Kalevi küla ja Rapla vahel ning ringühendusena Tallinna maanteelt Seli–Koigi–Alu tee kaudu Rapla–Varbola teele.

  • Raskeveokite liikluse ümbersuunamine või vähendamine Tallinna maanteel ning liiklusohutuse tõstmine tiheda liiklusega aladel.

  • Kooli ja lasteaia parkla liiklusohutuse tõstmine, sh turvalise koolibussi peatuskoha loomine.

2. Elukeskkonna ja taristu kaasajastamine

  • Alu spordihoone fassaadi ja lähiümbruse (parkimine, Staadioni tänav) korrastamine.

  • Tiikide veetaseme ja seisundi parandamine, sh lüüside ja pealevoolude süsteemide rajamine.

3. Kvaliteetsete vaba aja võimaluste arendamine

  • Välijõusaali ja rulapargi rajamine noorte vaba aja sisukaks ja turvaliseks sisustamiseks.

  • Elukeskonna kvaliteediks vajaliku rekreatsioonitaristu arendamine Alu alevikus.